Florida reis: Key West, Treasure Island, rahvuspargid Everglades, Boyd Hill, Oleta River ja Wekiwa

Everglades Rahvuspark

Reisi alguses külastasime Everglades Rahvusparki, mis asub Florida lõunaosas. Evergladesi eripära seisneb tema aeglases voolavas vees, laugjas märgalas ja mitmekesises taimestikus. See on üks haruldastest paikadest, kus elavad nii krokodillid kui alligaatorid, kelle eelistused vee soolasuse ja temperatuuri osas on erinevad. Üks suurimaid Evergladesi ees seisvaid väljakutseid on veekogude kvaliteedi halvenemine. Põllumajanduslikud tegevused ja linnapiirkondade areng on toonud kaasa veekogude saastumise, mis mõjutab otseselt Evergladesi elusorganisme. Teine suur mure on invasive liikide sissetung, mis ohustavad kohalikku taimestikku ja loomastikku. Näiteks on birma püütonid ja rohttaimed tunginud Evergladesi alale, konkureerides kohalike liikidega toidu, elupaiga ja ressursside pärast.

Pargi kodulehel on märgitud nii tasulised kui tasuta üritused, mis tutvustavad piirkonna nii taimestikku kui loomi. Ühe matka ajal räägiti, et püütonite tõttu on pargis keeriline leida väiksemaid imetajaid nagu pesukarud. Samas kaamerad on salvestanud seika, kus üks ilves (bobcat) tuli maiustama püütoni munadega. Väikesed imetajad, is on muidu tema toiduks, on ju peaaegu kadunud, seega otsis muud söögipoolist. Püütoni mamma tuli samal ajal tagasi ja üritas ilvest rünnata. Õnneks edutult, kuna kassiliste reaktsioon on teadagi ülikiire. Seega tundub, et loodus teeb ka ise korrektuure. Kui püüton sööb ilvese toidu ära, sööb ilves püütoni mune ja nii vähendab tema arvukust.

Püütonit me õnneks ei näinud, krokodille ja alligaatoreid aga õnnestus näha ohutust kaugusest. Ühte suurt nägime kanuude rendi koha juures, ei tundunud väga ohutu seal iseseisev sõudmine. Nägime ka kilpkonne ja erinevaid linde. Flamingod jäid kahjuks nägemata, kuna selgus, et selleks peab kanuuga sõitma 4 tundi ühes suunas ja 4 tagasi, või osa võtma vee matkast, mis kestab terve päeva.

Everglades rahvuspark on meeletult suur: autoga sissesõit perele maksis 35 $, kusjuures võis korduvalt käia 7 päeva jooksul. Kaardi peal on märgitud parkimisekohas ja matkarajad, veetsime seal terve päeva. Peab arvestama, et ühest otsast sõit teisse võtab ca tund aega.

Florida Keys ja Key West

Keys on saarte rida, mis omavahel sildadega ühendatud. Sõit Key Largost, mis on saarestiku alguses, lõppu Key Westi võtab umbes kolm tundi. Teekond on rahulik ja üsna monotoonne, kuna igal pool palju politseid liiklust kontrollimas. Keegi päevasel ajal kiirust ei ületa ja mööda ei sõideta. Key Westil on omapärane arhitektuur, chill vibe on sees, tänavatel jalutavad vabalt ringi kuked ja kanad. Parkida saime ranna äärde, hiljem selgus, et meil vedas, kuna ilm oli sel päeval jahe ja rahvast vähe ringi liikumas. Soojadel päevadel on kõik parklad varakult autosid täis ja kohta keeruline leida.

Meie Key Largo hotell pakkus kanuu ja jalgratta laenutust, olles kohe mererannas. Ma ei soovitaks ilma rannapääsuta hotelli valida, kuna tundus, et vastasel juhul on randa pääsemine problemaatiline. Enamus rannajoonest on eravalduses. Hommikul randa jalutades kuulsime teiste hotelli külastajate käest, et vees on manateed, ehk lamantiinid. Kes? Pole varem sellisest loomast kuulnudki. Kohalikud nimetavad neid merelehmadeks. Tegemist suure loomaga, kes tuleb vee pinnale korraks hingama, siis on kuulda Prrr.. ja kaob jälle vee alla. Kanuuga sõides näeb neid palju paremini, meil õnnestus näha üsna lähedalt. Kuulsin, et mujal pakutakse lamantiinide vaatlust eraldi ekskursioonina ja kalda pealt – aga siis näeb ju ainult nina.

Jalgrattaga liikuda oli mõnus ja ohutu, kuna olid jalgrattarajad, sõitsime kokku 11 km vaadates ümbruskonda.

Treasure Island, Saint Petersburg ja Tampa

Key Largost sõitsime edasi lääne rannikule, kokku oli ca 500 km, mis tundus hirmus pikk. Tegelikult läks sõit kiiresti, kuna sõitsime enamjaolt kiirteedel. Tegime ühe peatuse Bonita Springs-is. Käisime söömas ja veidi rannas jalutamas, siis sõitsime edasi.
Nii St Pete kui Tampa tundusid hoolitsetud linnadena, käisime niisama ringi jalutades. Saint Peterburil on väga ilus rannapromenaad, kus olemas ka suur mänguväljak. Parkida saime tasuta tänava ääres, ainult päris kesklinnas oli parkimine tasuline.
Treasure Island on pigem kuurort ilusa suure rannaga. Meil ei vedanud ilmaga, räägiti, oli nendel päevadel oli Floridas rekord külm. Hommikuti +4, päeval 10-12 kraadi, seega meil oli hea meel, et joped olid kaasas. Treasure Islandil sattusime kohalikule laadale, nägime osa kohalikust elust ja selle traditsioonidest. Muusikat mängitu kolmel laval, kantrist rokini, müügi riidedi ja käsitööd. Pakuti süüa hea ja paremat, proovisime mereanni paellat. Kuigi pakuti ka alligaatori liha, siis seda ei suutnud proovida – just nägime ju neid Everglades rahvuspargis.. Omaette vaatamisväärsus on pelikaanid. ootavad kannatlikult kalamehe kõrval, kui ta kala puhastab – ehk saab ka maiustada. Ööbisime korter – hotellis Christal Palm Beach – väga suur korter, kus oli köök kõige vajalikuga, pesumasin ja kuivati, all bassein soojendusega. Jäime majutusega väga rahule.

Boyd Hill Nature Preserve

Käisime matkamas Boyd Hill looduspargis. Tegemist väiksema looduskaitsealaga Saint Petersburgi lähedal. Autod pargitakse siisepääsu juures ning kõnnitakse. Radu on mitu erinevat, saab nautida kohalikku loodust. Kuna infokeskuses olid hoiatused madude kohta, siis rajalt kõrvale keegi ei astunud. Nägime oravat ja kõrge puu otsas pesitsevaid linde. Kuulsime ka tibude häält, kui murelikud vanemad ringi tiirutasid. Mõtlesime, et rohkem seal loomi pole, kui nägime siiski ka krokodilli rahulikult tiigis ujumas. Ega ujumise keelumärk ei olnud seal ilma asjata. Tasub olla ettevaatlik.

Wekiwa Springs State park

Wekiwa park asub Orlano vahutus läheduses. Käisime pargis, kui tegime lühema päeva Orlando resortis ja see oli suurepärane otsus. Korraks pääseda loodusesse, kus on vaikne ja rahulik, peale päeva rahvamasside ja lärmiga on puhkus kehale ja hingele. Pargis on ujumiskoht, kus käivad ka kohalikud. Tegemist on allikatega, mille temperatuur on väidetavalt aastaringselt 22-23 kraadi, vesi on puhas ja läbipaistev. Võimalik ka matkata, meie tegime väikese ringi, kuna saabusime rahvusparki üsna hilja. Wekiwa rahvuspark on piiratud aiaga, nagu ka suur enamus USA rahvusparke. Sissepääs maksis 6USD auto eest, lahkuma pidime kella kuueni õhtul. Küsisime, mis saab, kui ei lahku – siis läheb lihtsalt värav kinni ja jääd parki ööseks. Koos karude ja pumadega. Ei tundunud väga ahvatlev, seega jälgisime hoolega kellaaega. Seega kord loomi ei näinud, loodus on samas ilus ja usun, et pikemalt matkates näeb ka loomi.

Oleta River State Park

Oleta River State park asub sisuliselt Miamis. North Beach asub ca 5 minutilise autosõidu kaugusel. Tundub täiesti ulmeline, et suure linna sees või asuda suur looduspark. Jalutad looduses ja teatud kohtadest näed pilvelõhkujaid. Oleta rahvuspargis nägime pesukaru ja iguaane, olid muidugi hoiatused ka alligaatorite ja madude kohta. Siin oli minu jaoks kõige ilusam rand, aga mulle meeldivadki pigem väiksemad ja rahulikumad kohad. Käisime tööpäeval, kui inimesi oli üsna vähe. Samas olid hoiatused, et mõnikord on park ülerahvastatud, kui parkimiskohad on täis (kuigi parkla oli väga suur), ei lubata uusi külastajaid sisse järgmise päevani.

Pargis on võimalik rentida jalgrattaid ja kanuud, kas tunni kaupa või terveks päevaks. Sissepääs autoga – 6 USD