Kuigi mõni võib väita, et Gran Canarial pole suurt midagi teha, saar on kivine, rohelust vähe ja puhas turistikas.. ütleks ma selle peale, et ta ongi võib olla ainult saare turismipiirkonnas käinud. Saare põhja ja lõuna osad on täiesti erinevad: lõuna pool on soojem, aga kivisem, põhja pool on ca 4-5 kraadi jahedam, aga palju rohelisem.
Tegevused Maspalomase piirkonnas
Tegelikult ka Maspalomase piirkond võib olla üsna erinev. Playa del ingles piirkond on pigem täiskasvanutele: siin leiab Swingers klubisid, poode igasuguste mänguasjade ja kostüümisega jne. Liikudes Faro poole muutub ümbruskond viisakamaks. Millega peab arvestama lastega reisides, et rannas meeldib päikest võtta nudistele. Kes ei soovi, et ta väikesed lapsed kellukesi ja lonte näeks – võiks valida mõne muu piirkonna peatumiseks.
Maspalomase piirkond on hea peatumiseks, kui on soov külastada Palmitos parki või Kaameli safarit. Viimase puhul pead arvestama kaalu piiranguga – max. 110kg kehakaalu. Palmitos parki saab ühistranspordiga: buss nr 70 ja 45. Mõtekas on osta kohe edasi- tagasi pilet, nii on soodsam ja ei teki probleemi tagasitee pileti ostmisel. Pargi piirkonnas ei levi internet ja ei saa telefoniga/kellaga maksta.
Pargi ülesehitus on väga loogiline, esimene show on kell 10:30 ja kõik järgmised algavad nii, et jäävad tee peale ning jõuab ilusti muude loomade ja lindudega tutvuda. Lisaks sellele saab toita papagoisid, kes seda muidugi ootavad ja tulevad kohe käe peale maiustama.
Maspalomase botaanikaia sissepääs on tasuta. Tegemist väikese aiaga, samas usun, et taime huvilised leiavad enda jaoks põnevaid taimi. Abiks on näiteks Flora Incognita äpp, mis aitab taimi määrata.
Kas auto on vajalik?
Meie jaoks Gran Canaria võlu on just selles, et igapäevaselt autot vaja ei ole. Saab hästi hakkama ka ühistranspordiga. Bussid käivad küll üsna harva, seega tunniplaaniga eelnev tutvumine on vajalik. Rentisime auto paariks päevaks Esimene kord saar külastades selleks, et jõuda saare keskossa ja seal matkamas käia. Saare keskosa erineb drastiliselt turismipiirkonnast, näeb ehtsat loodust ja radadel oled tõenäoliselt üksinda. Pead arvestama ka sellega, et kõik kaardid -viidad ei pruugi tõele vastata. Nii rändasime ühes kohas üritades õiget suunda leida. Tee peale jäid sõbralikud ja mitte – väga sõbralik koerad – õnneks tuli kohalik appi, lubas enda aia kaudu liikuda õige tee peale välja. Teise reisi ajal rentisime auto kaheks päevaks , et lookuda ringi saare põhja osas. Läbisime teekonna, mis on soovitatud ametlikus voldikus. Arucas on väike armas linn ilusa arhitektuuriga, Firgas – väike küla, mille minu meelest võib nimekirjast välja jätta, aga Moya – meile tõeliselt meeldis.
Väärib külastamist Banaani muuseum – Museo del platano. Kas teadsid, et banaanid kasvavd taime, mitte puu otsas? Ekskursiooni käigus räägitakse, kuidas banaane kasvatatakse, millised on erinevad sordid. Saab jalutada istandusel, teha pilte ja muidugi ka maitsta kohalikku toodangut. Jäin juba eelmisel reisil mõtlema, miks siin banaanid maitsevad teist moodi.
Lisa kommentaar